Suureviljaline kõrvits “Giant Mix”

* Kõrvits võeti esmakordselt kultuuri 3. aastatuhandel eKr tänapäeva Peruu ja Mehhiko aladel. 16. sajandi alguses tõid portugallased kõrvitsa Euroopasse (ja ühtlasi ka Indiasse). Seejärel levis kõrvits kiiresti paljudesse maadesse...
Kõige maitsvamad viljad on muskaatkõrvitsal. Need on enamasti pikliku kujuga, vahel “vöökohaga”, ning roosakaspruunides või kollastes toonides. Kahjuks valmib see liik väga aeglaselt, seetõttu kasvatatakse seda piiratumalt.
Suureviljalise kõrvitsa sordid paistavad silma suurte viljadega (kuni 50 kg), valgete või hallide, lamedate või ümarate vormidega.
Harilik kõrvits annab ovaal-silindrilisi kollakasoranže vilju, vahel kollakasrohelise mustriga; siia kuuluvad ka väikesed dekoratiivkõrvitsad kentsakate vormide ja mustritega.
Kõrvits on väga kasulik. Selles on palju kaaliumi, fosfori, kaltsiumi, raua, magneesiumi, vase, koobalti ja räni sooli. Kollane värvus tuleneb suurest karotiinisisaldusest (A-provitamiin); mõnes sordis kuni 40 mg/100 g. Lisaks leidub vitamiine C, B1, B2, B6, E ja PP. Kõrvits seedub hästi, sest söödavas osas on suhteliselt vähe kiudaineid ja palju vett. Kõrvits sisaldab kuni 8–10% suhkruid ja vähe happeid, mistõttu sobib suurepäraselt maiustusteks (sukaadid, pastila jm).
Kõrvits säilib toatingimustes värskena kevadeni, kuid ainult siis, kui koorel pole ühtegi vigastust. Muudel juhtudel hoida kuivas ja hästi ventileeritud ruumis temperatuuril mitte üle 3°C.
Kõrvitsast tehakse palju toitvaid ja rammusaid roogi. Seda praetakse ja keedetakse (pärast keetmist tasub vedelik nõrutada), kuid parim on hautada omas mahlas või vähese veega.
Kõrvits sobib hästi ka pudru sisse.
Kõige maitsvam ja sageli ka kõige väärtuslikum on kõrvits siiski toorelt. Näiteks riivi jämedalt, sega kuivatatud puuviljadega, lisa pähkleid, mett, sidrunikoort ja maitsesta hapukoorega—tulemus on imeline salat.
Süüakse mitte ainult viljaliha, vaid ka seemneid, millel on palju häid omadusi. Seemned on lamedad, 1–3 cm pikad, kollakas-kreemja kestaga. Neis on kuni 52% rasvõli ja kuni 28% valku.
Kuivatatud kõrvitsaseemneid saab kasutada mandlite asemel küpsetistes ning lisada salatitesse, et tõsta toiteväärtust.